IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Tänapäeva materjaliteadus on jõudnud punkti, kus teadlased ei piirdu enam ainult looduslike ainete uurimisega, vaid loovad täiesti uusi, unikaalsete omadustega materjale. Üks selline revolutsiooniline valdkond on metamaterjalid – tehislikud struktuurid, mis suudavad manipuleerida valguse, heli ja muude lainetega viisil, mida tavalised materjalid ei suuda. Need materjalid koosnevad mikroskoopiliselt disainitud "meta-aatomitest", mis võimaldavad manipuleerida elektromagnetlaineid viisil, mida looduslike materjalidega pole võimalik saavutada. [1] Metamaterjalide kontseptsiooni soovitas esmakordselt välja Vene teoreetik Victor Veselago aastal 1968, väites, et nii negatiivse läbitavuse kui ka negatiivse dielektrilise läbitavusega materjalid on teoreetiliselt võimalikud ning aastal 1999 leidis John B. Pendry praktilise meetodi metamaterjalide loomiseks. [4] Pilt 1. Negatiivse indeksiga metamaterjali massiiv [12] Mida siis nende materjalidega teha saab ja miks need niivõrd kõrgelt h...

Uus meedia võimaldab interaktiivset suhtlust ja kasutajate loodud sisu, pakkudes võimalusi teabe jagamiseks ja loomiseks. Erinevalt traditsioonilisest meediast pakub uus meedia reaalajas suhtlust ja digitehnoloogiate abil laiemat ligipääsu. Järgnevalt toon välja kaks traditsioonilise meedia kanalit, millel on ka uue meedia väljund aga ühel neist pole see kõige paremini välja tulnud. [1] National Geographic National Geographic on maailmakuulus ajakirja ja televisioonivõrgustiku bränd, mis keskendub looduse ja teaduse teemadele, pakkudes põnevat sisu ja visuaalselt kauneid artikleid. [2] National Geographic on aktiivne sotsiaalmeedias ja on tuntud oma video- ja fotosisu, dokumentaalfilmide ning loodusteaduslike artiklite jagamise poolest. Nad jagavad oma sisu Facebook-is, Instagram-is, TikTok-is ja YouTube-is, pakkudes mitmekesist sisu, mis sobib nii noorematele kui ka vanematele sihtrühmadele. [3] National Geographic on hea näide brändist, mis kasutab uut meediat väga oskuslikult är...

Kui räägitakse plokiahelast, seostatakse seda enamasti krüptovaluutadega ja nendega tehtavate tehingutega. Sellel on ka oma põhjus, sest 2008. aastal töötas Satoshi Nakamoto (võib olla rühmistuse või üksikisiku nimi - mõlemaid variante spekuleeritakse) välja Bitcoin’i, kasutades plokiahela tehnoloogiat, et võimaldada detsentraliseeritud ja turvalisi tehinguid. [1] Tehnoloogia põhines suuresti Stuart Haber ja W. Scott Stornetta konseptsioonile (aastast 1991), millega sai digitaaldokumente ajatempliga märgistada. Bitcoini tulekuga aga saidki plokiahelad laialdaselt tuntuks üle maailma. [2] Mis asjad need plokiahelad (Blockchain) siis on? Plokiahelad on sisuliselt hajutatud andmebaasid, kus andmed ei ole salvestatud ühte keskse serverisse, vaid neid hoitakse erinevates kohtades üle kogu maailma kasutajate arvutites. Selle süsteemi puhul puudub keskne asutus, mis hoiaks andmete põhikoopiat. Andmeid jagatakse "peer-to-peer" arhitektuuri abil, kus kõik osapooled on võrdsed ja vahet...

Enne kui 1991. aastal sündis tänapäevane internet, eksisteeris ARPANET, mis loodi 1969. aastal ja pandi kinni aastal 1989. [1] Kuigi toonased tehnoloogiad tunduvad tänaseks juba vananenud, võib üllatuda, et mõned neist on siiani endiselt kasutusel – samas kui teised on ajahõlma vajunud. Järgmisena vaatleme kahte sellist nähtust: üht, mis on jätkuvalt tänapäevani kasutusel ja teist, mis on peaaegu unustatud peale interneti peale tulekut 1991. aastal. E-post – vana, aga jätkuvalt elujõuline Ajalugu e-posti arengust ulatub tagasi 1960ndatesse, kui MIT-s ( Massachusetts Institute of Technology ) töötasid insenerid Noel Morris ja Tom Van Vleck välja esmased süsteemid sõnumite edastamiseks jagatud arvutites. 1971. aastal leiutas Ray Tomlinson ARPANET -is esimese võrgupõhise e-posti, kasutades @ sümbolit. Aja jooksul on e-post läbinud mitu arenguetappi, sealhulgas spam-i sünni 1978. aastal, veebipostkastide kasutuselevõtu ja mobiili e-posti rakendused, jõudes tänapäevani, kus see on oluline t...

Selle aasta 20. jaanuaril lasi  DeepSeek välja oma palju kõmu tekitanud uue vestlusroboti mudeli DeepSeek R1, mis on ehitatud nende V3 mudeli peale (väljastatud 2024 detsembris) ning on oma olemuselt väga sarnane  ChatGPT -le. DeepSeek, Hiinas 2023. aastal Liang Wenfengi poolt asutatud tehisintellekti idufirma, on märkimisväärselt raputanud AI-tööstust, arendades tipptasemel AI-mudeleid murdosa tavapärasest maksumusest. Ettevõte väidab, et on koolitanud oma uusima mudeli, DeepSeek-V3, umbes 6 miljoni dollariga - märkimisväärselt vähem kui OpenAI hinnanguline üle 100 miljoni dollariline maksumus. Ettevõte on suutnud USA kiibiekspordi piirangutest mööda hiilida, varudes Nvidia A100 kiipe ja kasutades odavamaid alternatiive, et säilitada efektiivsus. DeepSeeki edu seadis kahtluse alla arusaama, et AI arendamine vajab tohutuid eelarveid ja tipptasemel kiipe. See ebakindlus põhjustas Nasdaqis 3% languse ja näiteks Nvidia aktsia kukkus korraga 17% ning ettevõtte turuväärtus la...

Erinevad IT-lahendused läbi aegade on muutnud meie igapäeva elu kardinaalselt. Mida aeg edasi, seda kiiremini ja rohkem uusi tehnoloogiad esile kerkib. Vaatamata revolutsioonilistele saavutustele on olnud ka selliseid lahendusi, mis on mingil põhjusel läbi kukkunud või tekitanud küsimuse, et miks sellist asja üldse kellegil peaks kunagi vaja olema. Amazon Web Services (AWS) Üheks revolutsiooniliseks saavutuseks võib kindlasti pidada Amazon Web Services (AWS) pilveteenust. Juba 2000-ndatel hakkas Amazon tööriistu ja süsteeme ehitama, et hallata oma arvutiressursse tõhusamalt. 2003. aastaks mõistis Amazon, et neid tööriistu saaks pakkuda ka klientidele teenusena, võimaldades teistel ettevõtetel kasutada Amazoni infrastruktuuri oma rakenduste loomiseks ja jooksutamiseks. Seega tõi Amazon 2006. aastal turule oma kaks esimest teenust: Amazon S3 (Simple Storage Service) skaleeritavate objektide salvestamiseks ja Amazon EC2 (Elastic Compute Cloud), millega ettevõtted ja arendajad saa...