Plokiahelate kasutus üle maailma
Kui räägitakse plokiahelast, seostatakse seda enamasti krüptovaluutadega ja nendega tehtavate tehingutega. Sellel on ka oma põhjus, sest 2008. aastal töötas Satoshi Nakamoto (võib olla rühmistuse või üksikisiku nimi - mõlemaid variante spekuleeritakse) välja Bitcoin’i, kasutades plokiahela tehnoloogiat, et võimaldada detsentraliseeritud ja turvalisi tehinguid. [1] Tehnoloogia põhines suuresti Stuart Haber ja W. Scott Stornetta konseptsioonile (aastast 1991), millega sai digitaaldokumente ajatempliga märgistada. Bitcoini tulekuga aga saidki plokiahelad laialdaselt tuntuks üle maailma. [2]
Mis asjad need plokiahelad (Blockchain) siis on? Plokiahelad on sisuliselt hajutatud andmebaasid, kus andmed ei ole salvestatud ühte keskse serverisse, vaid neid hoitakse erinevates kohtades üle kogu maailma kasutajate arvutites. Selle süsteemi puhul puudub keskne asutus, mis hoiaks andmete põhikoopiat. Andmeid jagatakse "peer-to-peer" arhitektuuri abil, kus kõik osapooled on võrdsed ja vahetavad andmeid otse omavahel. See lähenemine muudab süsteemi turvaliseks ja vastupidavaks, kuna andmed ei ole ühe koha rikkele sõltuvad. [3]
Plokiahelal on mitmeid rakendusi väljaspool krüptovaluutasid, pakkudes lahendusi valdkondadele nagu rahandus, valitsusasutused, autotööstus, tervishoid, logistika jpt. Tehnoloogia tagab suurema läbipaistvuse, turvalisuse ja efektiivsuse, võimaldades näiteks reaalajas tehingute tegemist ja andmete turvalist jagamist ilma vahendajateta. [5] Plokiahel võimaldab automatiseeritud protsesside loomist, mis vähendab vahepealsete osapoolte vajadust ja kiirendab tehingute töötlemist. Üllatavalt on plokiahelad kasutuses või arenduses juba väga paljudes valdkondades, mida poleks osanud arvatagi. Näiteks autotööstuses - plokiahelad võimaldavad näiteks sõidukite ajaloo ja omandiõiguse jälgimist, vähendades pettuste riski ja suurendades usaldusväärsust. Näiteks BMW kasutab plokiahelat oma sõidukite staatuse jälgimiseks, võimaldades klientidel alati täpset teavet oma autode kohta. Ford on koostöös IBM-i ja Sweetbridge-iga arendanud plokiahelapõhise platvormi, mis võimaldab varuosade hankimist ja tarneahela tõhusamat haldamist. Tesla näiteks kasutab plokiahela tehnoloogiat, et jälgida liitiumioonakude osade päritolu, et tagada akude kvaliteet ja vähendada kulusid. [11]
Plokiahela tehnoloogia on kasutusel ka tervishoiusektoris. Pfizer on kasutanud plokiahelat COVID-19 vaktsiinide jaotuse jälgimiseks. Näiteks Ühendkuningriikide South Warwickshire NHS Foundation Trust kasutas Hedera Hashgraph-i plokiahelat vaktsiinide temperatuuri jälgimiseks transportimise ja ladustamise ajal, tagades, et vaktsiinid püsiksid vajalikul temperatuuril ja oleksid ohutud manustamiseks. [6]
Walmart on integreerinud plokiahelatehnoloogia oma tarneahelasse, et parandada toiduohutust ja jälgitavust. Koostöös IBM-iga on ettevõte loonud süsteemi, mis võimaldab jälgida toiduainete teekonda talust kaupluseni reaalajas. See lähenemine vähendab toiduohutusega seotud probleemide tuvastamise aega päevadelt minutitele, suurendades seeläbi tarbijate usaldust ja vähendades võimalike haiguspuhangute mõju. Plokiahela kasutamine tagab andmete muutumatuse ja läbipaistvuse, võimaldades kiiret reageerimist võimalikele riskidele toidutarneahelas. [7]
Kindlasti ei saa mainimata jätta ka meie väikest Eestit. Nimelt on Eesti maailma mastaabis isegi üks aktiivsemaid, kes tegeleb plokiahelatega. Eesti on tuntud oma edumeelse digitaalse infrastruktuuri poolest, kus plokiahelatehnoloogia mängib olulist rolli avalike e-teenuste turvalisuse ja läbipaistvuse tagamisel. Näiteks on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) osalenud Euroopa plokiahela teenustetaristu (EBSI) arendamises, mis võimaldab piiriüleseid avalikke teenuseid plokiahela abil turvalisemaks muuta. [8] Lisaks on Eesti e-residentsuse programm võimaldanud välismaalastel luua ja hallata siinset ettevõtlust digitaalselt, kasutades plokiahelapõhiseid lahendusi. See on aidanud kaasa uute ärimudelite tekkimisele ja majandusharude ümberkujundamisele. [9]
Samuti ei saa mainimata jätta ka KSI plokiahela tehnoloogiat, mille eestlased töötasid 2007. aastal välja, et tugevdada andmete turvalisust pärast riiklikke küberrünnakuid. KSI plokiahel võimaldab andmete, võrkude ja protsesside õigsust tõestada ilma tsentraliseeritud usaldusasutusteta. Sisuliselt siis asendades inimestevahelise usalduse digitaalsega. 2020. aastal sai KSI esimeseks plokiahelasüsteemiks, mis omandas eIDAS akrediteeringu, andes sellele juriidilise jõu elektroonilistes tehingutes Euroopa ühtsel turul. [10]
Viidatud kirjandus
1. https://www.techtarget.com/whatis/feature/A-timeline-and-history-of-blockchain-technology
2. https://www.vice.com/en/article/what-was-the-first-blockchain/
3. https://kriptomat.io/et/blockchain/plokiahela-tehnoloogia/
4. https://media.geeksforgeeks.org/wp-content/uploads/20220518004235/BlockchainF1.jpg
5. https://builtin.com/blockchain/blockchain-applications
6. https://decrypt.co/55357/how-hedera-ensuring-safety-pfizer-covid-vaccine
8. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/elektrooniline-identiteet-ja-usaldusteenused/ebsi-eestis
9. https://medium.com/@kaspar.korjus/estonia-could-offer-estcoins-to-e-residents-a3a5a5d3c894
10. https://digiexpo.e-estonia.com/cyber-security/ksi-blockchain-stack-zero-trust-applications
Kommentaarid
Postita kommentaar