Naatan Nohiku tarkvaraprojekt
Kui arendada tarkvara, tuleb varem või hiljem otsustada, millise litsentsi alusel see välja anda. Naatan Nohiku projektil on valida kolme populaarse litsentsi vahel: ärivaraline litsents (EULA, suletud lähtekood), GNU GPL (tugev copyleft) ja BSD litsents (ilma copyleftita). Igal neist on omad eelised ja puudused, mis sõltuvad nii projekti eesmärkidest kui ka ärimudelist.
Ärivaraline litsents (EULA, suletud lähtekood)
Ärivaralise litsentsi eeliseks on see, et see säilitab täieliku kontrolli tarkvara üle, kuna teised ei saa koodi ilma loata kasutada. See võimaldab tarkvara müüa litsentsitasu alusel ning takistab konkurentidel koodi kasutamist oma toodete arendamiseks. Lisaks ei ole vaja muretseda, et keegi muudab koodi ja levitab oma versiooni. Puuduseks võib tuua aga selle, et kasutajad ei saa koodi vaadata ega muuta, mis võib vähendada usaldusväärsust ja kasutajate kogukonna kaasamist. Samuti võib see tekitada juriidilisi ja halduslikke kulusid, kuna kasutajate õigusi tuleb üsna rangelt hallata. Tarkvara levik võib olla piiratud, kuna avatud lähtekoodiga alternatiivid võivad osutuda atraktiivsemaks.
Ärivaraline litsents sobib juhul, kui projekt on äriliselt kriitiline ja selle eesmärk on pigem teenida tulu litsentsitasude kaudu. See on hea valik ka siis, kui soovid vältida konkurentide ligipääsu lähtekoodile. [1]
GNU GPL (General Public License, tugev copyleft)
GPL litsentsi eeliseks on see, et see tagab, et kõik edasiarendused jäävad samuti avatud lähtekoodiga, kaitstes kogukonna huve. See julgustab koostööd ja panustamist, kuna kõik muudatused peavad jääma avalikuks, ning võib suurendada tarkvara usaldusväärsust ja levikut, kuna kogukond saab koodi auditeerida ja täiustada. Puuduseks on see, et kui keegi soovib GPL-koodiga luua ärilist toodet, peab ta oma tarkvara samuti GPL-i alla panema, mis võib piirata ärilisi võimalusi. Mõned ettevõtted väldivad GPL-koodi kasutamist, et mitte sattuda litsentsikohustuste alla. Samuti ei võimalda see koodi kasutamist suletud lähtekoodiga projektides, mis võib piirata selle levikut teatud ärikeskkondades.
GPL litsents on muidu hea valik, kui soovid tagada, et tarkvara jääb alati avatud lähtekoodiga ning kogukond saaks seda vabalt täiendada. See sobib eriti hästi näiteks akadeemilisteks, uurimuslikeks ja ühiskondliku kasuga projektideks. [2] [3]
BSD litsents (ilma copyleftita, avatud lähtekoodiga)
BSD litsentsi eeliseks on see, et see annab maksimaalse vabaduse, kuna kasutajad võivad koodi kasutada, muuta ja levitada isegi suletud lähtekoodiga projektides. Äriettevõtted saavad seda vabalt kasutada, ilma kohustuseta jagada oma muudatusi ning see võib kaasa aidata tarkvara laiemale levikule, kuna see ei sea piiranguid kasutamisele. Puuduseks on see, et see ei kaitse algset arendajat ega kogukonda, kuna ettevõtted võivad koodi kasutada ilma oma muudatusi tagasi andmata. Võib tekkida olukord, kus keegi võtab BSD litsentsiga tarkvara, muudab seda ja loob sellest uue versiooni, kuid ei jaga oma parandusi ega täiustusi algse projektiga. Kuna BSD litsents ei kohusta muudatusi avalikustama, võib see põhjustada olukorra, kus algne projekt ei saa kasu kogukonna täiustustest, mis suletud lähtekoodiga versioonidesse lisatakse. [4] [5] [6]
BSD litsents sobib juhul, kui soovid, et su tarkvara leviks võimalikult laialdaselt ja oleks atraktiivne ka ärikasutuseks. See on hea valik, kui pole tähtis, kas muudatused ja täiendused jäävad avalikuks või mitte.
Viidatud kirjandus
1. https://www.techopedia.com/definition/4272/end-user-license-agreement-eula
2. https://snyk.io/articles/what-is-gpl-license-gplv3-explained/
3. https://www.techopedia.com/definition/3501/gnu-general-public-license-gpl
4. https://milvus.io/ai-quick-reference/what-is-the-bsd-license-and-how-is-it-used
Kommentaarid
Postita kommentaar