Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?
Tehnoloogia kujundab meie elu rohkem kui kunagi varem – nutiseadmed, tehisintellekt, andmeanalüütika, geneetiline muundamine, kõik need tööriistad mõjutavad meie igapäevaotsuseid, suhtlust, tööd ja isegi seda, kuidas me maailma tajume. See kõik paneb küsima, et kas tehnoloogia ise võib olla eetiline või ebaeetiline juba iseenesest – enne, kui keegi seda üldse kasutama hakkab?
Mina arvan, et tehnoloogia ei saa olla päris iseenesest juba eetiline ega ebaeetiline. Tehnoloogia, olgu see füüsiline objekt või tarkvara, on loomult ikkagi neutraalne. See on lihtsalt tööriist, mille eetiline hinnang sõltub sellest, kuidas ja milleks inimesed seda kasutavad. Nagu näiteks nuga – see võib päästa elu kirurgi käes või võtta elu vägivallatseja käes. Aga nuga ise ei ole ei hea ega halb, see on ainult üks teritatud metalli jupp.
Sama põhimõte kehtib ka digitaalses maailmas. Võtame näiteks jälgimistehnoloogiad, mis näiliselt tunduvad pigem ebaeetilised - kui need päästavad elusid kriisiolukorras või aitavad tuvastada kadunud inimesi, kas need on siis samuti ebaeetilised? Arvan, et mitte. Või kui mõtleme andmete kogumisele – kas see on kohe automaatselt halb? Mitte tingimata. Kui see toimub läbipaistvalt, nõusolekuga ja eesmärgiga parandada avalikke teenuseid, võib see olla isegi kasulik ja õiglane. [1]
Enam jaolt peetakse ebaeetiliseks tehnoloogiaid, mille kasutusviisid võivad kahjustada inimõigusi, privaatsust või süvendada ebavõrdsust. Kuid isegi sel juhul ei ole süüdi tehnoloogia ise, vaid see, millised inimesed selle arendavad, milliseid valikuid nad teevad ja millisesse konteksti see tehnoloogia paigutub. See muidugi ei tähenda, et tehnoloogia arendajad oleksid eetilisest vastutusest vabad. Vastupidi, just seetõttu, et tehnoloogia ise ei kanna eetikat, lasub vastutus täielikult loojatel ja kasutajatel. Ehk siis see kuidas disainitakse süsteeme, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas tagatakse kasutaja teadlikkus ja nõusolek - need on küsimused, mis viivad lõpuks eetiliste otsusteni. [2] [3]
Siin on oluline ka eristada tehnoloogia potentsiaali ja reaalset kasutust. Mõni tehnoloogia võib juba loomult olla rohkem ohtlikum, kuid ka see ei tähenda, et see oleks automaatselt ebaeetiline. Näiteks näotuvastustehnoloogia võib olla ühes kontekstis turvalisuse tagaja, teises aga autoritaarse režiimi vahend kodanike kontrollimiseks. Kui me tahame hoida eetikat elavana ja sisukana, siis ei tohiks me seda laotada masinate peale. Me peame jätma eetika inimestele, sest ainult meie suudame vastutada, hinnata ja muuta kurssi. Tehnoloogia võib olla küll võimas, aga ta ei mõtle samamoodi nagu inimesed. [4]
Viidatud kirjandus:
1. https://www2.deloitte.com/us/en/insights/industry/technology/ethical-dilemmas-in-technology.html
3. https://grupa.it/en/technology-ethics-key-responsible-business-development
Kommentaarid
Postita kommentaar