No-code/low-code täna ja tulevikus

No-code/low-code liikumine on aastatega palju arenenud, olles tehnoloogia maailmas üks suurimaid trende, siiski paljude jaoks, kes selle alaga väga kursis pole (kaasaarvatud ma ise), torkab esimesena meelde WordPress, millega saab lihtsasti veebilehti ja blogisid teha ning sisu hallata. [3] Tegelikult on see maailm palju kirjum ning kuna mul oli soov selle teema kohta rohkem teada saada, siis seetõttu otsustasingi uurida mis seis on täna no-code/low-code maailmas (millised on enamlevinud platvormid ja kes neid kasutab) ja spekuleerida, mida tulevik võib tuua.

Mis see no-code ja low-code siis on? Lühidalt öeldes tähendab no-code seda, et inimesed saavad luua rakendusi/tarkvara ilma traditsiooniliste programmeerimisoskusteta. Selle asemel pakuvad platvormid kasutajasõbralikke tööriistu ja visuaalseid liideseid, mis võimaldavad luua keerukaid süsteeme, kasutades lihtsalt näiteks lohistamist (drag-and-drop) ja plokkide haaval rakenduse üles ehitada. [1] Sama võib öelda ka low-code kohta aga seal on võimalus ka ise koodi juurde kirjutada ja on suunatud pigem arendajatele. [2]

No-code ja low-code täna

Praeguseks on no-code ja low-code lahendusi juba päris palju tekkinud. Platvormid nagu Bubble, Webflow, Wiz, Elementor, Shopify, Outsystems ja Microsoft PowerApps võimaldavad luua rakendusi ilma traditsioonilise programmeerimiseta. See on avanud uksed nii startup-idele kui ka suurtetele ettevõtetele, kes soovivad kiiremini turule tulla ja kulusid kokku hoida. [4] [6] Kasutust leiavad selle laadsed platvormid juba mitmetes suurettevõtetes nagu näiteks Siemens, kes kasutab Mendixi low-code platvormi sisemiste rakenduste ja protsesside digitaliseerimiseks. Unilever rakendab PowerApps'i, et võimaldada oma töötajatel luua kohandatud lahendusi ja töövooge ilma IT-osakonna sekkumiseta. Hewlett Packard Enterprise (HPE) kasutab samuti Power Appsi rakenduste loomiseks, mis aitavad hallata kliendikontosid, jälgida müügitegevusi.[5] Ka Eesti kohta saab siinkohal näite tuua - Ettevõte Uptime on kasutanud low-code platvormi SharePoint juba üle kümne aasta, et luua klientidele lahendusi. Sealne tehnoloogiajuht Raimo Seero mainis ühes artiklis, et PowerAppsi või Appian toel on võimalik täna luua üsna suuri ning keerukaid rakendusi, näiteks e-kommerts lahendusi või finantssektori tööriistu. [11]

Huvitaval kombel kui proovisin otsida populaarsemaid low-code ja no-code platvorme Google-ist, siis Wordpress kuskilt eriti välja ei tulnud. Uurisin asja lähemalt ja tundub, et tõesti Wordpress-i kohati ei saa low-code või no-code platvormiks päris nimetada, pigem osaliselt, sõltuvalt kuidas seda kasutada. Kuigi paljud funktsioonid on seal saadaval pistikprogrammide (pluginate) kaudu, võib näiteks keerukamate e-poodide tegemiseks tekkida vajadus päris palju lisa koodi juurde kirjutada, mis väljub pisut low-code "piiridest". [9] WordPress on muidu alates oma loomisest 2003. aastal kasvanud maailma populaarseimaks sisuhaldussüsteemiks (CMS), mida kasutavad mitmesugused veebisaidid alates lihtsatest ajaveebidest kuni keerukate e-poe platvormideni. 2025. aastaks on WordPress saavutanud märkimisväärseid verstaposte ja statistilisi näitajaid, mis peegeldavad selle laialdast kasutust ja mõju. WordPressi näiteks kasutab 43,4% kõigist maailma veebilehtedest ehk siis üle 810 miljoni veebisaidi on loodud WordPressi platvormil. [7]

Nagu eelnevalt mainisin, siis Wordpress-il on low-code-iga pigem üsna hägused piirid ning seega tooksin mõned näited, mida võib julgelt low-code või no-code platvormiks nimetada, 2025 aasta seisuga:

Softr: Lihtsustab veebiarendust, pakkudes valmis malle ja sujuvat integreerimist Airtable'iga, muutes selle ideaalseks mittetehnilistele loojatele.

Bubble: Pakub paindlikkust ja võimsust veebirakenduste loomiseks, võimaldades kasutajatel luua keerukaid rakendusi ilma koodi kirjutamata.

Zapier Interfaces: Laiendab Zapieri automatiseerimisvõimalusi, võimaldades kasutajatel luua juhtpaneele ja töövooge, mis suhtlevad tuhandete rakendustega.

Appian: Pakub minimaalse koodi kirjutamisega keerukate, ettevõtte tasemel rakenduste loomist.

FlutterFlow: Pakub visuaalseid rakenduse loomise tööriistu koos võimalusega eksportida kohandatavat Flutteri koodi, toetades ristplatvormilist arendust ja Firebase'i integratsiooni. [8]

Webflow: Webflow on no-code/low-code platvorm, mis võimaldab kasutajatel luua professionaalseid ja kohandatavaid veebisaite ilma traditsioonilist kodeerimist vajamata. See ühendab disaini, arenduse ja sisu haldamise ühes tööriistas, pakkudes paindlikkust nii algajatele kui ka kogenud disaineritele. Seda sai ka ise natuke katsetatud ja ütleks, et disainimise koha pealt on ikka päris palju vabadust antud, võrreldes näiteks Wordpressiga. [10]

No-code ja low-code tulevik

Tulevik liigub no-code ja low-code maailmas üha enam kasutaja kogemuse lihtsuse poole, et teha üha keerukamaid rakendusi. Tooksin siinkohal välja ühe mõtte, mille kohta lugesin eelmise aasta lõpu poole. Nimelt Nvidia tegevjuht Jensen Huang usub, et tänu tehisintellekti edusammudele on inglise keelest saamas uus programmeerimiskeel. Ta rõhutas, et nende ülesanne on luua selline tehnoloogia, et keegi ei peaks programmeerima ning et programmeerimiskeeleks olekski ainult inimkeel. [12] Lisaks on ta väitnud, et tänapäeva lapsed ei peaks enam koodi kirjutamist õppima, kuna tulevikus teeb seda nende eest tehisintellekt. [13] Olen täiesti selle poolt, et koodi kirjutamine ei peakski keeruline olema ja teekond valmis rakenduseni võiks olla võimalikult lühike ning miks mitte kasutades selleks ainult inglise keelt - aga väita et lapsed ei peaks koodi kirjutamist üldse õppima, ei tundu väga mõistlik. Põhimõtteliselt see tähendaks ilmselt seda, et ühel päeval kontrolliksid suurfirmad (nt. Nvidia) kogu tarkvara arendust globaalselt, hallates oma tehisintellekist platvorme. Loodaks, et seda tulevikus ei juhtu ning pigem võiks hea koodi kirjutamise oskus veelgi kõrgemalt hinda minna keerukate süsteemide arendamiseks.

Jätkates Jensen Huang konseptsiooni (tulevikus programmeerimiskeeleks ainult inglise keel) teemal, eelmise aasta aprillis tuli Github-ilt välja GitHub Copilot Workspace "technical preview" versioon (test versioon, hetke seisuga ei ole täisversiooni sellest välja tulnud). [15] Panin ennast ka oote listi ja ehk saab lähiajal ka ise seda katsetada. Copilot Workspace-is saavad kasutajad lihtsalt sõnastada, mida nad soovivad saavutada, plaani koostada ning Copilot Workspace genereerib vastava koodi. Erinevalt varasematest tehisintellekti lahendustest suudab see tööriist luua terviklikke rakendusi, mitte ainult väikseid koodi lõike. Samuti pakub see interaktiivset programmeerimiskogemust, kus arendaja saab pidada dialoogi tehisintellektiga, et täpsustada nõudeid ja parandada genereeritud koodi. [14] Väidetavalt võib sellega täiesti valmis rakenduse valmis teha, ilma koodi kirjutamata. Kui tavaline Github Copilot (ja ka ChatGPT näiteks) suudab mingi lühema koodi jupi valmis teha, siis Copilot Workspace teeb sulle kõik projekti failid ka näiteks valmis. Ühesõnaga väga põnev rakendus, mida kindlasti katsetan. Loodetavasti tuleb lähiajal ka täisversioon sellest välja.