Kõige paikapidavam ja üks kõige ekslikum Mogleni väide

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" käsitleb vaba tarkvara liikumise mõju intellektuaalomandi süsteemile. Järgnevalt uurimegi, milline tema väidetest on 20 aastat hiljem täppi läinud ja milline ei ole. ​

Moglen rõhutab, et vaba tarkvara tootmisviis, mis põhineb koostööl ja avatud juurdepääsul, võimaldab kiiret ja tõhusat arengut. Ta viitab Eric Raymondi "Linuse seadusele": "Piisava hulga silmapaaride puhul on kõik vead pinnapealsed." See tähendab, et kui lähtekood on avalik ja paljud inimesed seda uurivad, leitakse ja parandatakse vead kiiresti. Tänapäeval on see põhimõte laialdaselt kinnitust leidnud. Avatud lähtekoodiga projektid, nagu Linux (on serverite maailma valitseja, 90% pilveteenuste turust), Apache ja Mozilla Firefox, on näidanud suurt stabiilsust ja turvalisust just tänu globaalsele koostööle ja avatud arendusmudelile. [5]​

Moglen ennustas ka, et vaba tarkvara liikumine viib intellektuaalomandi süsteemi hääbumiseni. Ta väitis, et vaba tarkvara on esimene samm intellektuaalomandi süsteemi närbumise suunas. Samas on reaalsus näidanud, et kuigi vaba tarkvara on saavutanud märkimisväärset edu ja mõjutanud oluliselt tarkvaratööstust, ei ole autoriõiguse süsteem veel kusagile kadunud. Vastupidi, intellektuaalomandi kaitse on paljudes valdkondades tugevnenud ning autoriõiguse seadusi on kohandatud digitaalajastu väljakutsetele. Näiteks kuigi Spotify ja Apple Music võimaldavad striimimist, on alla laaditud failid (isegi Premium kasutajatel) DRM-kaitse all, mis takistab nende edasist jagamist või muul viisil kasutamist. [4] Samuti ka Netflix kasutab Widevine (Google) ja PlayReady (Microsoft) DRM-i, et blokeerida videote salvestamist ja levitamist. [1] [2] [3] Seega oli Mogleni ennustus autoriõiguse süsteemi hääbumise kohta pigem mööda. ​

Kas siis vaba tarkvara võidab lõpuks? Võib-olla, kuid autoriõigus sureb ilmselt alles siis, kui me loobume mõttest, et teadmised peaksid olema omand.


Viidatud kirjandus

1. https://www.eff.org/issues/drm

2. https://www.vdocipher.com/blog/2022/05/netflix-drm/

3. https://copperpod.medium.com/digital-rights-management-drm-comparing-playready-fairplay-and-widevine-20afd09ef50b

4. https://www.viwizard.com/apple-music-tips/apple-music-vs-spotify.html

5. https://svitla.com/blog/linux-distribution-cloud-instance/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Erinevad IT-lahendused läbi aegade on muutnud meie igapäeva elu kardinaalselt. Mida aeg edasi, seda kiiremini ja rohkem uusi tehnoloogiad esile kerkib. Vaatamata revolutsioonilistele saavutustele on olnud ka selliseid lahendusi, mis on mingil põhjusel läbi kukkunud või tekitanud küsimuse, et miks sellist asja üldse kellegil peaks kunagi vaja olema. Amazon Web Services (AWS) Üheks revolutsiooniliseks saavutuseks võib kindlasti pidada Amazon Web Services (AWS) pilveteenust. Juba 2000-ndatel hakkas Amazon tööriistu ja süsteeme ehitama, et hallata oma arvutiressursse tõhusamalt. 2003. aastaks mõistis Amazon, et neid tööriistu saaks pakkuda ka klientidele teenusena, võimaldades teistel ettevõtetel kasutada Amazoni infrastruktuuri oma rakenduste loomiseks ja jooksutamiseks. Seega tõi Amazon 2006. aastal turule oma kaks esimest teenust: Amazon S3 (Simple Storage Service) skaleeritavate objektide salvestamiseks ja Amazon EC2 (Elastic Compute Cloud), millega ettevõtted ja arendajad saa...
Lisateave

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeseis ja tulevik

Shoshana Zuboff ja Mark Andrejevic on kaasaegse digiühiskonna kriitikutena toonud esile infoühiskonna varjuküljed. Zuboffi kirjeldatud "jälgimiskapitalism" ( surveillance capitalism ) viitab ärimudelile, kus inimeste andmeid kogutakse, analüüsitakse ja müüakse kasumi teenimise eesmärgil. Andrejevici "digiaedik" ( digital enclosure ) tähistab olukorda, kus iga digitaalne toiming jätab maha jälje, mida saab salvestada ja kasutada. [1] [2] Eesti on uhke küll oma e-riigi maine üle, kuid kas meil esineb ka jälgimiskapitalismi ja digiaediku probleeme? Kuivõrd on need globaalsed nähtused juurdunud Eesti digitaalses ruumis ning mida ootab tulevik? Hetkeolukord Eestis Eesti avalik internetiruum pigem ei erine oluliselt globaalsest pildist – domineerivad suured rahvusvahelised platvormid nagu näiteks Facebook, Instagram ja TikTok. [3] Need ettevõtted koguvad massiliselt andmeid ka Eesti kasutajate kohta, pakkudes personaliseeritud teenuseid ja reklaame. [5] Jaanuari kuu seisu...
Lisateave

DeepSeek-i mõju AI-maastikule

Kujutis
Selle aasta 20. jaanuaril lasi  DeepSeek välja oma palju kõmu tekitanud uue vestlusroboti mudeli DeepSeek R1, mis on ehitatud nende V3 mudeli peale (väljastatud 2024 detsembris) ning on oma olemuselt väga sarnane  ChatGPT -le. DeepSeek, Hiinas 2023. aastal Liang Wenfengi poolt asutatud tehisintellekti idufirma, on märkimisväärselt raputanud AI-tööstust, arendades tipptasemel AI-mudeleid murdosa tavapärasest maksumusest. Ettevõte väidab, et on koolitanud oma uusima mudeli, DeepSeek-V3, umbes 6 miljoni dollariga - märkimisväärselt vähem kui OpenAI hinnanguline üle 100 miljoni dollariline maksumus. Ettevõte on suutnud USA kiibiekspordi piirangutest mööda hiilida, varudes Nvidia A100 kiipe ja kasutades odavamaid alternatiive, et säilitada efektiivsus. DeepSeeki edu seadis kahtluse alla arusaama, et AI arendamine vajab tohutuid eelarveid ja tipptasemel kiipe. See ebakindlus põhjustas Nasdaqis 3% languse ja näiteks Nvidia aktsia kukkus korraga 17% ning ettevõtte turuväärtus la...
Lisateave