IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Veebilehtede ja rakenduste kasutatavus mõjutab suuresti nende edukust. Kasutajakogemuse ekspert Jakob Nielsen on määratlenud viis kasutatavuse komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Vaatleme kahte näidet, ühte positiivset ja teist negatiivset, et illustreerida, kuidas need komponendid avalduvad päriselus. Üheks positiivseks näiteks on Spotify veebirakendus. Kui uus kasutaja avab esimest korda Spotify, on tal väga lihtne alustada muusika kuulamist. Õpitavus on kõrge, kuna kõik põhifunktsioonid – otsing, esitusloendid ja soovitused – on kohe nähtavad ja intuitiivsed. Kui kasutaja on juba kord platvormiga harjunud, saab ta kiiresti leida ja esitada soovitud muusikat, mis teeb süsteemi tõhusaks. Isegi kui kasutaja ei ole mõnda aega Spotify’d kasutanud, suudab ta vajaliku tegevuse kiiresti meenutada, kuna liides on loogiline ja püsib aja jooksul muutumatuna, mis suurendab meeldejäävust. Veakindlus on samuti hea – kui kasutaja sisestab otsingusse eksliku sõna, ...

Ubuntu Linux on maailma üks populaarsemaid vaba tarkvara operatsioonisüsteeme, mida arendab ja haldab Canonical Ltd. Selle näite põhjal võib uurida nii tarkvaraarenduse, kui ka ärimudeli aspekte, mis on iseloomulikud avatud lähtekoodiga projektidele. Tarkvaraarendusmudel Ubuntu Linux kasutab avatud lähtekoodiga arendusmudelit, mis põhineb kogukonna ja Canonicali arendajate koostööl. Arendus toimub iteratiivselt, kus iga kuue kuu tagant ilmub uus versioon, mis on eelneva täiustatud variant. Kuna Ubuntu põhineb Debianil, võtab see üle sealse paketihalduse ja süsteemihalduse lahendused, kuid kohandab neid kasutajasõbralikumaks. Kuigi Canonical suunab arendust, saavad ka välisarendajad panustada vigade parandamisse, uute funktsioonide loomisse ja dokumentatsiooni täiendamisse. Arenduses kasutatakse pideva integratsiooni ja pideva tarnimise praktikaid, mis aitavad tagada tarkvara stabiilsuse ja turvalisuse. Lisaks ilmuvad iga kahe aasta tagant Long-Term Support (LTS) versioonid, millele ...

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" käsitleb vaba tarkvara liikumise mõju intellektuaalomandi süsteemile.  Järgnevalt uurimegi, milline tema väidetest on 20 aastat hiljem täppi läinud ja milline ei ole. ​ Moglen rõhutab, et vaba tarkvara tootmisviis, mis põhineb koostööl ja avatud juurdepääsul, võimaldab kiiret ja tõhusat arengut. Ta viitab Eric Raymondi "Linuse seadusele": "Piisava hulga silmapaaride puhul on kõik vead pinnapealsed." See tähendab, et kui lähtekood on avalik ja paljud inimesed seda uurivad, leitakse ja parandatakse vead kiiresti. Tänapäeval on see põhimõte laialdaselt kinnitust leidnud. Avatud lähtekoodiga projektid, nagu Linux ( on serverite maailma valitseja, 90% pilveteenuste turust ), Apache ja Mozilla Firefox, on näidanud suurt stabiilsust ja turvalisust just tänu globaalsele koostööle ja avatud arendusmudelile.  [5]​ Moglen ennustas ka, et vaba tarkvara liikumine vi...

Tehnoloogiamaailm on näinud mitmeid silmapaistvaid juhte, kelle juhtimisstiilid on aidanud kujundada innovatsiooni ja ettevõtluskultuuri. Selles artiklis keskendun kahele tuntud IT-juhile, kes esindavad erinevaid juhtimisstiile: Jeff Bezos kui ülemus (power broker) ning Mark Zuckerberg kui teavitaja/suhtleja (communicator). Jeff Bezos – ülemus (power broker) Jeff Bezos on Amazon.com asutaja ja endine tegevjuht, kelle juhtimismeetodid on sageli olnud üsna jõulised ja tulemuspõhised. Tema käe all kasvas Amazon ühest väikesest internetipoest maailma üheks suurimaks tehnoloogiahiiglaseks. Bezos on näide ülemusest, kes ei karda kasutada oma võimu otsuste langetamisel. Ta on tuntud oma kõrgete standardite ja nõudliku töökultuuri poolest. Amazonis on ta kehtestanud süsteemi, kus andmepõhised otsused ja efektiivsus on esmatähtsad, ning ta ei kõhkle raskete, kuid vajalike otsuste tegemisel, näiteks kulude kärpimisel või ebaefektiivsete üksuste sulgemisel. Kuigi tema juhtimisstiil on toonud ka...

Tänapäeva tööturul on hariduse omandamisel ja karjääri kujundamisel mitmeid erinevaid lähenemisi, mis pakuvad tööturul erinevaid võimalusi ja eeliseid. Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakenduskõrgharidus ja erialased kutsetunnistused täidavad erinevaid funktsioone ning nende väärtus sõltub konkreetsest karjäärivajadusest ja -eesmärgist. Järgnevalt pisut analüüsime neid kolme. Klassikaline akadeemiline kõrgkoolidiplom Klassikaline kõrgkoolidiplom, nagu bakalaureuse- ja magistrikraad, on näiteks IT-tööturul eelkõige vajalik sügavat teoreetilist tausta ja analüütilist mõtlemist vajavates rollides. See on oluline teadustöö, süsteemiarhitektuuri ja keerukamate arendustööde jaoks ning võib anda eelise juhtivatel ametikohtadel. Lisaks pakub see paindlikkust karjäärivalikutes ja võimaldab lihtsamalt liikuda erinevate tehnoloogiate ja sektorite vahel. Seda tasub eelistada, kui eesmärk on laiapõhjaline IT-alane kompetents või soov jätkata õpinguid kõrgemal tasemel. Teatud ametipositsioonidel on ...