Hariduse rollid tööturul: Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakenduskõrgharidus ja erialased kutsetunnistused
Tänapäeva tööturul on hariduse omandamisel ja karjääri kujundamisel mitmeid erinevaid lähenemisi, mis pakuvad tööturul erinevaid võimalusi ja eeliseid. Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakenduskõrgharidus ja erialased kutsetunnistused täidavad erinevaid funktsioone ning nende väärtus sõltub konkreetsest karjäärivajadusest ja -eesmärgist. Järgnevalt pisut analüüsime neid kolme.
Klassikaline akadeemiline kõrgkoolidiplom
Klassikaline kõrgkoolidiplom, nagu bakalaureuse- ja magistrikraad, on näiteks IT-tööturul eelkõige vajalik sügavat teoreetilist tausta ja analüütilist mõtlemist vajavates rollides. See on oluline teadustöö, süsteemiarhitektuuri ja keerukamate arendustööde jaoks ning võib anda eelise juhtivatel ametikohtadel. Lisaks pakub see paindlikkust karjäärivalikutes ja võimaldab lihtsamalt liikuda erinevate tehnoloogiate ja sektorite vahel. Seda tasub eelistada, kui eesmärk on laiapõhjaline IT-alane kompetents või soov jätkata õpinguid kõrgemal tasemel. Teatud ametipositsioonidel on näiteks bakalaureusekraad kohustuslik ja ilma selleta üldse tööle ei võeta. [1]
Rakenduskõrgharidus ja kutsekõrgkoolidiplom
Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom keskendub praktiliste oskuste arendamisele ja on sageli tihedalt seotud tööstuse vajadustega. Selline haridus võimaldab kiiremat sisenemist tööturule, kuna õpe on suunatud konkreetsete tehniliste oskuste omandamisele. See sobib hästi spetsialistidele, kes soovivad kiirelt leida tööd näiteks tarkvaraarenduse, süsteemiadministreerimise või IT-toe valdkonnas. Rakenduskõrgharidus võiks olla eelistatud, kui peamine eesmärk on praktilised oskused ja kiire tööle asumine. Samas on selle hariduse miinuseks kitsam teoreetiline baas võrreldes klassikalise ülikooliharidusega. [2]
Kutsesertifikaadid ja spetsialiseeritud tunnistused
Erialased kutsetunnistused, nagu Microsofti, Cisco, AWS-i ja Google Cloudi sertifikaadid, mängivad suurt rolli spetsiifilistes tehnoloogiavaldkondades. Need on sageli tööandjate poolt nõutud, eriti võrgunduse, pilvetehnoloogiate ja küberturvalisuse valdkonnas. Samuti võimaldavad need kiirelt tõendada standardiseeritud teadmisi ning on koheselt tööturu jaoks rakendatavad. Nende omandamine on suhteliselt odav ja kiire protsess, mis võimaldab pidevalt uuendada kompetentse vastavalt tehnoloogia arengule. Seda lähenemist tasub eelistada, kui soovitakse spetsialiseeruda ja tõsta oma turuväärtust kindlas valdkonnas. Samas tuleb arvestada, et need on väga tehnoloogiapõhised ega asenda süsteemset haridust. Kiired tehnoloogilised muutused võivad ka need sertifikaadid kiiresti aegunuks muuta. [3]
TTÜ IT kolledži roll
TTÜ IT Kolledž paistab silma rohkem praktilise suunitlusega õppeasutusena. Kolledž teeb tihedat koostööd ka tööandjatega, pakkudes paindlikke õppevorme. Seal saab õppida bakalaureuse- ja magistritasemel erinevaid IT-valdkonna erialasid. Varemalt oli ka rakenduskõrgharidusõpe olemas aga see suleti 2020/2021 õppeaasta lõpus. Kool pakub ka Cisco võrguakadeemia raames erinevaid sertifikaate, mis kandideerimisel kindlasti kasuks võivad tulla või isegi kohustuslikud on. Näiteks IT süsteemide arenduse eriala lõpetaja saab nii klassikalise kõrgkoolidiplomi, mõned sertifikaadid ja üsna suure praktilise kogemuse. Kui siin võrrelda pisut Tartu Ülikooli poolt pakutavate IT-alaste õppekavadega, siis seal on pigem teoreetiline, matemaatiline pool kaalukam ja praktilisem osa väiksem. [4] [5]
Viidatud kirjandus
1. https://www.mycomputercareer.edu/it-career-advice-certifications-or-college-degree/
2. https://www.shms.com/en/news/academics/vocational-degree/
3. https://diplomasafe.com/credential-vs-certificate/
Kommentaarid
Postita kommentaar