Teistmoodi IT
Kujutame ette olukorda, kus Eestis elab noor IT-huviline inimene, kellel on kaasasündinud nägemispuue. Ta on lõpetanud kutsekooli, soovib astuda tööturule või isegi luua omaenda ettevõtte. Kuid kohe esimese praktilise sammu juures selgub, et talle vajalik ekraanilugeja tarkvara maksab rohkem kui tema kuupalk. Veelgi keerulisem on küsimus, kelle poole üldse sellise abivahendi saamiseks pöörduda – kas perearst, sotsiaalkindlustusamet, tööandja või hoopis IT-poe müügikonsultant? Siit kerkibki suurem ja süsteemsem küsimus: kas ligipääsetav IT on lihtsalt tehniline lisavidin või hoopis eluliselt tähtis sotsiaalne tugi? Ning kelle vastutusalasse see üldse kuulub?
Praegu kipuvad tehnoloogilised abivahendid – olgu selleks ekraanilugejad nagu JAWS, hääle- või pilguga juhitavad seadmed, spetsiaalsed hiired või klaviatuurid – jääma kahe vahele. Neid käsitletakse sageli nagu iga teist IT-tarvikut: justkui oleks need pelgalt kasulikud lisandid, mida saab vajaduse korral juurde osta, kui rahakott lubab. See lähenemine ei arvesta aga, et paljudele inimestele on tegu eluliselt vajalike vahenditega, ilma milleta ei ole võimalik osaleda hariduses, tööturul ega igapäevaelus laiemalt. Selles mõttes on ekraanilugeja võrreldav ratastooli või insuliinipumbaga – mitte luksus, vaid ligipääsu võimaldaja. [1]
Süsteem, mis määratleb need lahendused lihtsalt kui "tehnoloogia", jätab kõrvale nende tõelise sotsiaalse tähenduse. Samal ajal on Eesti abivahendite süsteem üsna killustunud. Näiteks võib Sotsiaalkindlustusametilt saada toetust füüsiliste abivahendite soetamiseks, Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb erivajadustega õppijatega, Töötukassa aitab tööalaste kohandustega ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arendab digilahendusi. Aga kui inimene vajab oma igapäevaseks tööks või õpinguteks spetsiaalset tarkvara või sisendseadet, ei vasta keegi kindlalt küsimusele “kes maksab?”. Tegelikult peaks ligipääsetavus kuuluma kõigi nende valdkondade – ja veel enamgi – ühisvastutusse. See on sarnaselt rohepöörde või digipöördega valdkondadevaheline väljakutse, mis vajab keskset ja läbimõeldud lähenemist. [2]
Siinkohal tuleb aga mängu ka rahaküsimus. Paljud IT-tugilahendused, eriti just tasulised tarkvarad, on väga kallid. Samas on nende mõju tohutu. Kui nägemispuudega inimene ei saa ekraanilugejat, jääb tal tihti pooleli haridustee, töökoht saamata ning sotsiaalne iseseisvus kättesaamatuks. Riik maksab pikemas perspektiivis palju rohkem toetusi, kui oleks maksma läinud ühe vajaliku abivahendi varajane rahastamine. Seetõttu tulekski neid abivahendeid käsitleda mitte kui kulusid, vaid kui investeeringut inimkapitali. [3]
Tulevikus võiks Eestis olla näiteks selline süsteem, kus eksisteerib riiklik abivahendite “standardpakett” – sarnaselt sellele, kuidas arvestatakse näiteks töökohtade ergonoomikaga. Inimene, kellel on tuvastatud vajadus, saaks sellele paketile automaatselt ligipääsu, olgu tegu kooli või tööga. See pakett võiks sisaldada kõike – alates spetsiaalsest sisendseadmest ja lõpetades ekraanilugejaga, sõltuvalt vajadusest.
Kui vaadata mujale Euroopasse, siis Rootsi ja Norra on teinud ligipääsetavusest selge prioriteedi. Seal on paljud abivahendid riiklikult tagatud ning süsteem on üles ehitatud nii, et vajaduse ilmnemisel käivitub automaatselt abistav mehhanism. Suurbritannias toetab Access to work skeem tööle suunduvaid inimesi ning võimaldab hüvitada nii abivahendid kui ka vajadusel isikliku assistendi teenuse. [4] [5]
Eestis oleks vaja astuda konkreetseid samme: määratleda IT-abivahendid ametlikult eluliselt vajalikeks, luua keskne ja läbipaistev mehhanism nende määramiseks ja rahastamiseks, ning tagada kiire juurdepääs inimestele, kes neid vajavad. Samuti tuleks toetada kodumaiseid lahendusi – Eestis loodud eestikeelsed ja kohaliku konteksti tundvad rakendused vajavad tuge, et jõuda turule ja inimesteni.
Kui me tahame, et Eesti oleks tõeliselt e-riik, siis peame ausalt küsima: kelle jaoks see "e" on olemas? Kui vastus ei ole “kõigi jaoks”, siis tuleb meil veel palju ära teha.
Viidatud kirjandus:
1. https://abilitynet.org.uk/factsheets/introduction-screen-readers
2. https://mkm.ee/ligipaasetavus
3. https://www.itpro.com/hardware/why-is-accessible-tech-still-so-expensive
Kommentaarid
Postita kommentaar