IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Tänapäeva digitaalses maailmas on üks levinumaid ja salakavalaimaid küberturvalisuse ohte andmepüük. Seda kasutatakse nii üksikisikute kui ka organisatsioonide vastu ning see võib viia identiteedivarguseni, raha kaotuseni või kogu ettevõtte IT-süsteemi halvamiseni. Andmepüük on pettus, mille eesmärk on meelitada kasutajaid avaldama tundlikku infot, nagu paroolid, krediitkaardinumbrid või isiklikud andmed. Tihti toimub see e-kirja või sõnumi kaudu, mis näeb välja justkui pärit usaldusväärsest allikast – näiteks pangast, kolleegilt või mõnelt veebiteenuselt. Sellised rünnakud ei vaja häkkimist – nad kasutavad usaldust. Just see muudab andmepüügi eriti ohtlikuks ja laialt levinuks. Seetõttu on äärmiselt oluline õppida ära tundma ka kõige peenemaid märke, mis viitavad võimalikule andmepüügi katsele. See on nagu digitaalne õhuke jää, millele inimesed pidevalt astuvad, kui nad ei ole valvsad ega teadlikud. [1] Kuidas siis maandada andmepüügiga seotud riske? Siin tuleb appi Kevin Mitnicki v...

Kujutame ette olukorda, kus Eestis elab noor IT-huviline inimene, kellel on kaasasündinud nägemispuue. Ta on lõpetanud kutsekooli, soovib astuda tööturule või isegi luua omaenda ettevõtte. Kuid kohe esimese praktilise sammu juures selgub, et talle vajalik ekraanilugeja tarkvara maksab rohkem kui tema kuupalk. Veelgi keerulisem on küsimus, kelle poole üldse sellise abivahendi saamiseks pöörduda – kas perearst, sotsiaalkindlustusamet, tööandja või hoopis IT-poe müügikonsultant? Siit kerkibki suurem ja süsteemsem küsimus: kas ligipääsetav IT on lihtsalt tehniline lisavidin või hoopis eluliselt tähtis sotsiaalne tugi? Ning kelle vastutusalasse see üldse kuulub? Praegu kipuvad tehnoloogilised abivahendid – olgu selleks ekraanilugejad nagu JAWS, hääle- või pilguga juhitavad seadmed, spetsiaalsed hiired või klaviatuurid – jääma kahe vahele. Neid käsitletakse sageli nagu iga teist IT-tarvikut: justkui oleks need pelgalt kasulikud lisandid, mida saab vajaduse korral juurde osta, kui rahakott l...

Veebilehtede ja rakenduste kasutatavus mõjutab suuresti nende edukust. Kasutajakogemuse ekspert Jakob Nielsen on määratlenud viis kasutatavuse komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Vaatleme kahte näidet, ühte positiivset ja teist negatiivset, et illustreerida, kuidas need komponendid avalduvad päriselus. Üheks positiivseks näiteks on Spotify veebirakendus. Kui uus kasutaja avab esimest korda Spotify, on tal väga lihtne alustada muusika kuulamist. Õpitavus on kõrge, kuna kõik põhifunktsioonid – otsing, esitusloendid ja soovitused – on kohe nähtavad ja intuitiivsed. Kui kasutaja on juba kord platvormiga harjunud, saab ta kiiresti leida ja esitada soovitud muusikat, mis teeb süsteemi tõhusaks. Isegi kui kasutaja ei ole mõnda aega Spotify’d kasutanud, suudab ta vajaliku tegevuse kiiresti meenutada, kuna liides on loogiline ja püsib aja jooksul muutumatuna, mis suurendab meeldejäävust. Veakindlus on samuti hea – kui kasutaja sisestab otsingusse eksliku sõna, ...

Ubuntu Linux on maailma üks populaarsemaid vaba tarkvara operatsioonisüsteeme, mida arendab ja haldab Canonical Ltd. Selle näite põhjal võib uurida nii tarkvaraarenduse, kui ka ärimudeli aspekte, mis on iseloomulikud avatud lähtekoodiga projektidele. Tarkvaraarendusmudel Ubuntu Linux kasutab avatud lähtekoodiga arendusmudelit, mis põhineb kogukonna ja Canonicali arendajate koostööl. Arendus toimub iteratiivselt, kus iga kuue kuu tagant ilmub uus versioon, mis on eelneva täiustatud variant. Kuna Ubuntu põhineb Debianil, võtab see üle sealse paketihalduse ja süsteemihalduse lahendused, kuid kohandab neid kasutajasõbralikumaks. Kuigi Canonical suunab arendust, saavad ka välisarendajad panustada vigade parandamisse, uute funktsioonide loomisse ja dokumentatsiooni täiendamisse. Arenduses kasutatakse pideva integratsiooni ja pideva tarnimise praktikaid, mis aitavad tagada tarkvara stabiilsuse ja turvalisuse. Lisaks ilmuvad iga kahe aasta tagant Long-Term Support (LTS) versioonid, millele ...

Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" käsitleb vaba tarkvara liikumise mõju intellektuaalomandi süsteemile.  Järgnevalt uurimegi, milline tema väidetest on 20 aastat hiljem täppi läinud ja milline ei ole. ​ Moglen rõhutab, et vaba tarkvara tootmisviis, mis põhineb koostööl ja avatud juurdepääsul, võimaldab kiiret ja tõhusat arengut. Ta viitab Eric Raymondi "Linuse seadusele": "Piisava hulga silmapaaride puhul on kõik vead pinnapealsed." See tähendab, et kui lähtekood on avalik ja paljud inimesed seda uurivad, leitakse ja parandatakse vead kiiresti. Tänapäeval on see põhimõte laialdaselt kinnitust leidnud. Avatud lähtekoodiga projektid, nagu Linux ( on serverite maailma valitseja, 90% pilveteenuste turust ), Apache ja Mozilla Firefox, on näidanud suurt stabiilsust ja turvalisust just tänu globaalsele koostööle ja avatud arendusmudelile.  [5]​ Moglen ennustas ka, et vaba tarkvara liikumine vi...

Tehnoloogiamaailm on näinud mitmeid silmapaistvaid juhte, kelle juhtimisstiilid on aidanud kujundada innovatsiooni ja ettevõtluskultuuri. Selles artiklis keskendun kahele tuntud IT-juhile, kes esindavad erinevaid juhtimisstiile: Jeff Bezos kui ülemus (power broker) ning Mark Zuckerberg kui teavitaja/suhtleja (communicator). Jeff Bezos – ülemus (power broker) Jeff Bezos on Amazon.com asutaja ja endine tegevjuht, kelle juhtimismeetodid on sageli olnud üsna jõulised ja tulemuspõhised. Tema käe all kasvas Amazon ühest väikesest internetipoest maailma üheks suurimaks tehnoloogiahiiglaseks. Bezos on näide ülemusest, kes ei karda kasutada oma võimu otsuste langetamisel. Ta on tuntud oma kõrgete standardite ja nõudliku töökultuuri poolest. Amazonis on ta kehtestanud süsteemi, kus andmepõhised otsused ja efektiivsus on esmatähtsad, ning ta ei kõhkle raskete, kuid vajalike otsuste tegemisel, näiteks kulude kärpimisel või ebaefektiivsete üksuste sulgemisel. Kuigi tema juhtimisstiil on toonud ka...